Keskkonnaõigus

Ava otsing
Otsige
    1. EESSÕNA
    2. SISSEJUHATUS
    3. 1. PEATÜKK . Keskkonnaõiguse üldiseloomustus
      1. 1.1. Keskkonna väärtustamine
        1. 1.1.1. Väärtuste liigid
        2. 1.1.2. Antropotsentrism
        3. 1.1.3. Loomade õigused
        4. 1.1.4. Biotsentrism
        5. 1.1.5. Ökotsentrism
        6. 1.1.6. Mõõdukas antropotsentrism
        7. 1.1.7. Tulevased põlvkonnad
      3. 1.2. Keskkonnaprobleemide teadvustamine ja nende probleemide olemus
        1. 1.2.1. Keskkonnakaitseliikumine ja keskkonnaõigus
        2. 1.2.2. Keskkonnaprobleemide olemuslikud tunnused
        3. 1.2.3. Valik olulisemaid tänapäeva keskkonnaprobleeme
      5. 1.3. Keskkonnaõiguse lähtealused, koht õigussüsteemis ja eesmärgid
        1. 1.3.1. Keskkonnaalase õigusliku regulatsiooni lähtealused
        2. 1.3.2. Keskkonnaõiguse koht õigussüsteemis
        3. 1.3.3. Keskkonnaõiguse põhieesmärgid
      7. 1.4. Keskkonnaõiguse ajalooline kujunemine
        1. 1.4.1. Keskkonnaõiguse arengu üldised suundumused
        2. 1.4.2. Keskkonnaalase õigusliku regulatsiooni varasem ajalugu
        3. 1.4.3. Tänapäevane keskkonnaõigus
    5. 2. PEATÜKK. Keskkonnaõiguse põhimõisted ja põhimõtted
      1. 2.1. Keskkonnaõiguse põhimõisted
        1. 2.1.1. Sissejuhatus
        2. 2.1.2. Keskkonna mõiste määratlemine
        3. 2.1.3. Keskkonnahäiring ja oluline keskkonnahäiring
          1. 2.1.3.1. Keskkonnahäiring
          2. 2.1.3.2. Oluline keskkonnahäiring
        5. 2.1.4. Keskkonnarisk
        6. 2.1.5. Keskkonnaoht
        7. 2.1.6. Muud keskkonnaõiguse põhimõisted
      3. 2.2. Keskkonnaõiguse põhimõtted
        1. 2.2.1. Põhimõtete olemus, eristamine normidest ja funktsioonid
          1. 2.2.1.1. Sissejuhatus
          2. 2.2.1.2. Põhimõtete ja normide eristamine
          3. 2.2.1.3. Põhimõtete funktsioonid
        3. 2.2.2. Saastaja-maksab-põhimõte
          1. 2.2.2.1. Põhimõtte tähistamine
          2. 2.2.2.2. “Saastaja maksab” majandusliku põhimõttena
          3. 2.2.2.3. “Saastaja maksab” õiguspõhimõttena
          4. 2.2.2.4. Saastaja-maksab-põhimõte rahvusvahelises õiguses
          5. 2.2.2.5. Saastaja-maksab-põhimõte Euroopa Liidu õiguses
          6. 2.2.2.6. Saastaja-maksab-põhimõte Eesti õiguses
        5. 2.2.3. Ettevaatuspõhimõtte ja vältimispõhimõtte eristamine
        6. 2.2.4. Ettevaatuspõhimõte
          1. 2.2.4.1. Ettevaatuspõhimõtte tunnustamise alused
          2. 2.2.4.2. Ettevaatuspõhimõte rahvusvahelises õiguses
          3. 2.2.4.3. Ettevaatuspõhimõte Euroopa Liidu õiguses
          4. 2.2.4.4. Ettevaatuspõhimõte Eesti õiguses
        8. 2.2.5. Vältimispõhimõte
        9. 2.2.6. Keskkonna kõrgetasemelise kaitse põhimõtted
          1. 2.2.6.1. Kaitstuse taseme määratlemine
          2. 2.2.6.2. Keskkonna kõrgetasemelise kaitse põhimõte rahvusvahelises õiguses
          3. 2.2.6.3. Keskkonna kõrgetasemelise kaitse põhimõte Euroopa Liidu õiguses
        11. 2.2.7. Keskkonna kõrgetasemelise kaitse põhimõte Eesti õiguses
        12. 2.2.8. Lõimimispõhimõte
          1. 2.2.8.1. Lõimimispõhimõte ja säästev areng
          2. 2.2.8.2. Lõimimispõhimõte Euroopa Liidu õiguses
          3. 2.2.8.3. Lõimimispõhimõte Eesti õiguses
    7. 3. PEATÜKK . Keskkonnaalase regulatsiooni tasandid
      1. 3.1. Rahvusvaheline keskkonnaõigus
        1. 3.1.1. Rahvusvahelise keskkonnaõiguse arenguetapid
          1. 3.1.1.1. Sissejuhatus
          2. 3.1.1.2. Varasem areng
          3. 3.1.1.3. Stockholmi deklaratsiooni järgne periood
          4. 3.1.1.4. Rio deklaratsiooni järgne periood
        3. 3.1.2. Riikide roll rahvusvahelise keskkonnaõiguse kontekstis
        4. 3.1.3. Rahvusvaheliste organisatsioonide roll rahvusvahelise keskkonnaõiguse kujundamisel ja elluviimisel
        5. 3.1.4. Rahvusvahelise keskkonnaõiguse põhimõtted
          1. 3.1.4.1. Sissejuhatus
          2. 3.1.4.2. Heanaaberlikkus
          3. 3.1.4.3. Õiglus
          4. 3.1.4.4. Ühiste, kuid erinevate kohustuste põhimõte
          5. 3.1.4.5. Keskkonnaalane rahvusvaheline tavaõigus
        7. 3.1.5. Rahvusvahelise keskkonnaõiguse süsteem
          1. 3.1.5.1. Sissejuhatus
          2. 3.1.5.2. Atmosfääri kaitse
          3. 3.1.5.3. Merekeskkonna ja magevee kogumite kaitse
          4. 3.1.5.4. Looduslik mitmekesisus
      3. 3.2. Euroopa Liidu keskkonnaõigus
        1. 3.2.1. Euroopa Liidu keskkonnaalane pädevus
        2. 3.2.2. Euroopa Liidu keskkonnaalased eesmärgid
        3. 3.2.3. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika kujundamise kriteeriumid
        4. 3.2.4. Euroopa Liidu keskkonnategevuskavad
        5. 3.2.5. Euroopa Liidu keskkonnaõiguse arenguperioodid
          1. 3.2.5.1. Periodiseerimise alus
          2. 3.2.5.2. Esimene periood
          3. 3.2.5.3. Teine periood
          4. 3.2.5.4. Kolmas periood
          5. 3.2.5.5. Neljas periood
          6. 3.2.5.6. Viies periood
          7. 3.2.5.7. Kuues periood
        7. 3.2.6. Euroopa Liidu ja liikmesriigi keskkonnaõiguse vahekord
          1. 3.2.6.1. Aluspõhimõtted
          2. 3.2.6.2. Liit on vastu võtnud ühtlustamismeetmed ja need põhinevad ELTL artiklil 192
          3. 3.2.6.3. Liit on vastu võtnud ühtlustamismeetmed ja need põhinevad ELTL artiklil 114
        9. 3.2.7. Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ja elluviimise põhinõuded
        10. 3.2.8. Keskkonnadirektiivide sätete vahetu kohaldamine
          1. 3.2.8.1. Sissejuhatus
          2. 3.2.8.2. Toote- ehk siseturu toimimist tagavad direktiivid
          3. 3.2.8.3. Kvaliteedidirektiivid
          4. 3.2.8.4. Direktiivid, mis nõuavad täiendavaid rakendusmeetmeid
          5. 3.2.8.5. Horisontaalne otsemõju
      5. 3.3. Keskkonnaalane reguleerimine Eestis
        1. 3.3.1. Sissejuhatus
        2. 3.3.2. Keskkonnaõiguse normid ja põhiõiguste riive
        3. 3.3.3. Normiloome tasand keskkonnaõiguses
          1. 3.3.3.1. Normiloome vajadus
          2. 3.3.3.2. Organid ja õigusaktid
          3. 3.3.3.3. Õigusloome protsess
          4. 3.3.3.4. Pehmed mõjutusvahendid
        5. 3.3.4. Keskkonnaõiguse rakendamise tasand
          1. 3.3.4.1. Sissejuhatus
          2. 3.3.4.2. Keskkonnahaldusorganid
          3. 3.3.4.3. Keskkonnahaldust toetavad organid
          4. 3.3.4.4. Kohtud
        7. 3.3.5. Kohalik omavalitsus
        8. 3.3.6. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid
    9. 4. PEATÜKK . Keskkonnaõiguse reguleerimisvahendid
      1. 4.1. Sissejuhatus
      2. 4.2. Keskkonnakaitse meetmete kavandamise instrumendid
        1. 4.2.1. Keskkonnakaitse meetmete kavandamise instrumentide tüpoloogia
        2. 4.2.2. Tegevuskavad Euroopa Liidu õiguses
          1. 4.2.2.1. Tegevuskavasid puudutavad sätted olulisemates keskkonnadirektiivides
          2. 4.2.2.2. Tegevuskavasid puudutavate direktiivide sätete vahetu kohaldatavus
        4. 4.2.3. Tegevuskavade õiguslik olemus ja rakendusala Eesti õiguses
          1. 4.2.3.1. Tegevuskavade õiguslik olemus
          2. 4.2.3.2. Tegevuskavade rakendusala Eesti õiguses
      4. 4.3. Ruumiline planeerimine
        1. 4.3.1. Ruumilise planeerimise olemus
        2. 4.3.2. Planeerimise seos keskkonnakaitsega
        3. 4.3.3. Planeerimise tasandid
        4. 4.3.4. Planeerimismenetlus
        5. 4.3.5. Planeeringu ruumiline ja ajaline kehtivus
        6. 4.3.6. Planeeringu vaidlustamine
      6. 4.4. Keskkonnamõju hindamine
        1. 4.4.1. Sissejuhatus ja kujunemine
        2. 4.4.2. Seos keskkonnaõiguse põhimõtetega
        3. 4.4.3. Keskkonnamõju hindamine rahvusvahelises õiguses
        4. 4.4.4. Keskkonnamõju hindamine Euroopa Liidu õiguses
        5. 4.4.5. Keskkonnamõju hindamine Eesti õiguses
          1. 4.4.5.1. Kujunemine ja olemus
          2. 4.4.5.2. Keskkonnamõju hindamise etapid
        7. 4.4.6. Keskkonnamõju strateegiline hindamine
          1. 4.4.6.1. Sissejuhatus
          2. 4.4.6.2. Keskkonnamõju strateegiline hindamine rahvusvahelises ja Euroopa Liidu õiguses
          3. 4.4.6.3. Keskkonnamõju strateegiline hindamine Eesti õiguses
      8. 4.5. Keskkonnanormatiivid
        1. 4.5.1. Keskkonnanormatiivide tüpoloogia
        2. 4.5.2. Kvaliteedinormatiivid – kvaliteedipiirväärtused
          1. 4.5.3. Heitenormatiivid – heite piirväärtused
          2. 4.5.4. Tehnoloogianormatiivid
          3. 4.5.5. Tootenormatiivid
        4. 4.6. Keskkonnaload
          1. 4.6.1. Sissejuhatus
          2. 4.6.2. Keskkonnalubade ülesanded
          3. 4.6.3. Keskkonnalubade liigid
          4. 4.6.4. Keskkonnaloa andmine ja menetlus
          5. 4.6.5. Keskkonnalubade vaidlustamine
        6. 4.7. Keskkonnatasud
          1. 4.7.1. Sissejuhatus
          2. 4.7.2. Keskkonnatasude olemus ja eesmärk
          3. 4.7.3. Keskkonnatasud Euroopa Liidu õiguses
          4. 4.7.4. Loodusvara kasutusõiguse tasud ja saastetasud Eesti õiguses
    11. 5. PEATÜKK . Keskkonnaalased õigused ja kohustused
      1. 5.1. Sissejuhatus
      2. 5.2. Traditsioonilistele õigustele tuginev keskkonnakaitse
        1. 5.2.1. Traditsiooniliste õiguste ja keskkonnakaitse seoste üldiseloomustus
        2. 5.2.2. Õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele
        3. 5.2.3. Omandiõigus
        4. 5.2.4. Õigus tervise kaitsele
      4. 5.3. Iseseisev subjektiivne keskkonnaalane õigus
        1. 5.3.1. Keskkonnaalane inimõigus
        2. 5.3.2. Keskkonnaalane põhiõigus
        3. 5.3.3. Õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale KeÜS-s
      6. 5.4. Keskkonnaalased menetluslikud õigused
        1. 5.4.1. Menetluslike õiguste tähtsus keskkonnaasjades
        2. 5.4.2. Kohaldatava regulatsiooni üldiseloomustus
        3. 5.4.3. Keskkonnaorganisatsiooni mõiste
        4. 5.4.4. Õigus keskkonnateabele
          1. 5.4.4.1. Õiguse üldiseloomustus ja kohaldatav regulatsioon
          2. 5.4.4.2. Põhimõisted “keskkonnateave” ja “avaliku võimu organ”
          3. 5.4.4.3. Õigus keskkonnateavet küsida
          4. 5.4.4.4. Õigus keskkonnateavet saada
        6. 5.4.5. Õigus osaleda keskkonnaasjade otsustamisel
          1. 5.4.5.1. Õiguse üldiseloomustus
          2. 5.4.5.2. Kohaldatav regulatsioon
          3. 5.4.5.3. Kaasatavad isikud
          4. 5.4.5.4. Kaasamise põhinõuded
        8. 5.4.6. Juurdepääs õiguskaitsele keskkonnaasjades
          1. 5.4.6.1. Õiguse üldiseloomustus ja kohaldatav regulatsioon
          2. 5.4.6.2. Keskkonnaalane kaebeõigus
          3. 5.4.6.3. Menetluskulud
          4. 5.4.6.4. Muud õiguskaitsele juurdepääsu tingimused
      8. 5.5. Isikute keskkonnaalased kohustused
        1. 5.5.1. Keskkonnaalane põhikohustus
        2. 5.5.2. Keskkonnaalased üldkohustused
          1. 5.5.2.1. Kohustuste üldiseloomustus ja kohaldatav regulatsioon
          2. 5.5.2.2. Mõistlikkuse põhimõte
          3. 5.5.2.3. Üldkohustused KeÜS-s
      10. 5.6. Igaüheõigused
        1. 5.6.1. Igaüheõiguste üldiseloomustus ja kohaldatav regulatsioon
        2. 5.6.2. Luba kasutada võõrast maad
        3. 5.6.3. Veekogu ja kallasraja kasutus
    13. 6. PEATÜKK . Normide täitmise jälgimine, kontroll ja vastutus
      1. 6.1. Keskkonnaseire
        1. 6.1.1. Keskkonnaseire eesmärgid
        2. 6.1.2. Seirealane regulatsioon rahvusvahelises õiguses
        3. 6.1.3. Keskkonnaseire regulatsioon Euroopa Liidu õiguses
        4. 6.1.4. Seirealane regulatsioon Eesti õiguses
          1. 6.1.4.1. Seirealane üldregulatsioon
          2. 6.1.4.2. Keskkonnaseire kajastused KeÜS-s
          3. 6.1.4.3. Keskkonnaseire valdkondlikus keskkonnaõiguses
      3. 6.2. Järelevalve keskkonna valdkonnas
        1. 6.2.1. Sissejuhatus
        2. 6.2.2. Keskkonda mõjutava tegevuse kontrolli eri vormid
        3. 6.2.3. Keskkonnaluba kui järelevalve instrument
        4. 6.2.4. Riiklik järelevalve ja keskkonnajärelevalve
          1. 6.2.4.1. Keskkonnajärelevalve mõiste ja seosed korrakaitseõigusega
            1. 6.2.4.2. Järelevalvemeetmed
        6. 6.2.5. Süüteomenetlused
        7. 6.2.6. Haldusjärelevalve
      5. 6.3. Keskkonnavastutus
        1. 6.3.1. Sissejuhatus
        2. 6.3.2. Keskkonnavastutus rahvusvahelistes lepingutes 516
        3. 6.3.3. Keskkonnavastutus Euroopa Liidu õiguses
        4. 6.3.4. Haldusõiguslik keskkonnavastutus
          1. 6.3.4.1. Keskkonnakahju hüvitamine
          2. 6.3.4.2. Haldusorgani ettekirjutus ja sunnivahendid
        6. 6.3.5. Keskkonnakahju vältimine ja heastamine keskkonnavastutuse seaduses
          1. 6.3.5.1. Sissejuhatus
          2. 6.3.5.2. Keskkonnakahju mõiste
          3. 6.3.5.3. Keskkonnakahju vältimine ja heastamine
          4. 6.3.5.4. Heastamismeetmete plaan
        8. 6.3.6. Karistusõiguslik keskkonnavastutus
        9. 6.3.7. Tsiviilõiguslik keskkonnavastutus
    15. 7. PEATÜKK . Keskkonnaõiguse eriosa valdkonnad
      1. 7.1. Sissejuhatus
      2. 7.2. Loodus
        1. 7.2.1. Sissejuhatus
        2. 7.2.2. Looduskaitse rahvusvahelises õiguses
        3. 7.2.3. Looduskaitse Euroopa Liidu õiguses
          1. 7.2.3.1. Sissejuhatus
          2. 7.2.3.2. Linnudirektiiv
          3. 7.2.3.3. Loodusdirektiiv
        5. 7.2.4. Looduskaitse Eesti õiguses
          1. 7.2.4.1. Sissejuhatus
          2. 7.2.4.2. Kaitstavad loodusobjektid
          3. 7.2.4.3. Rand ja kallas
          4. 7.2.4.4. Liigikaitse
      4. 7.3. Magevesi
        1. 7.3.1. Sissejuhatus
        2. 7.3.2. Magevee kaitse rahvusvahelises õiguses
        3. 7.3.3. Magevee kaitse Euroopa Liidu õiguses
        4. 7.3.4. Magevee kaitse Eesti õiguses
          1. 7.3.4.1. Sissejuhatus
          2. 7.3.4.2. Vee erikasutusluba
          3. 7.3.4.3. Veepoliitika raamdirektiivi rakendamine
          4. 7.3.4.4. Vee ja veekogu eri kasutusviisid
          5. 7.3.4.5. Veekasutaja põhikohustused
          6. 7.3.4.6. Vee kaitsmine reo- ja heitveega reostamise eest
          7. 7.3.4.7. Valgalade kaitse meetmed
          8. 7.3.4.8. Veehaarete kaitse ja veekaitsevöönd
          9. 7.3.4.9. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon
      6. 7.4. Merekeskkond
        1. 7.4.1. Sissejuhatus
        2. 7.4.2. Merekeskkonna kaitse rahvusvahelises õiguses
        3. 7.4.3. Merekeskkonna kaitse Euroopa Liidu õiguses
        4. 7.4.4. Merekeskkonna kaitse Eesti õiguses
      8. 7.5. Välisõhk. Kliimamuutused. Osoonikiht
        1. 7.5.1. Välisõhk
          1. 7.5.1.1. Olulisemad probleemid välisõhu kaitsel
          2. 7.5.1.2. Välisõhu kaitse rahvusvahelises õiguses
          3. 7.5.1.3. Välisõhu kaitse Euroopa Liidu õiguses
          4. 7.5.1.4. Välisõhu kaitse Eesti õiguses
        3. 7.5.2. Kliimamuutused
          1. 7.5.2.1. Sissejuhatus
          2. 7.5.2.2. Kliimamuutused rahvusvahelises õiguses
          3. 7.5.2.3. Kliimamuutused Euroopa Liidu ja Eesti õiguses
        5. 7.5.3. Osoonikiht
          1. 7.5.3.1. Sissejuhatus
          2. 7.5.3.2. Osoonikihi kaitse rahvusvahelises õiguses
          3. 7.5.3.3. Osoonikihi kaitse Euroopa Liidu ja Eesti õiguses
      10. 7.6. Jäätmed
        1. 7.6.1. Sissejuhatus
        2. 7.6.2. Regulatsiooni üldiseloomustus
          1. 7.6.2.1. Jäätmealane regulatsioon rahvusvahelises õiguses
          2. 7.6.2.2. Jäätmealane regulatsioon Euroopa Liidu õiguses
          3. 7.6.2.3. Jäätmealane regulatsioon Eesti õiguses
        4. 7.6.3. Põhimõisted
          1. 7.6.3.1. Jäätmed, kõrvalsaadused ja jäätmeiks oleku lakkamine
          2. 7.6.3.2. Muud põhimõisted
        6. 7.6.4. Põhimõtted
          1. 7.6.4.1. Jäätmehierarhia ja jäätmete vältimise põhimõtted
          2. 7.6.4.2. Iseseisvuse ja läheduse põhimõtted
        8. 7.6.5. Jäätmekavad
        9. 7.6.6. Tootjavastutus
          1. 7.6.6.1. Tootjate üldkohustused
          2. 7.6.6.2. Laiendatud tootjavastutuse ja probleemtoote mõisted
          3. 7.6.6.3. Tootjavastutusorganisatsioon ja pakendiorganisatsioon
          4. 7.6.6.4. Probleemtoote tootja ja pakendiettevõtja peamised kohustused
        11. 7.6.7. Olmejäätmete liigiti kogumine ja korraldatud jäätmevedu
        12. 7.6.8. Ohtlike jäätmete käitluse eritingimused
        13. 7.6.9. Kontrollitud jäätmekäitlus, registreerimistõend ja luba
        14. 7.6.10. Jäätmete riikidevaheline vedu
      12. 7.7. Kiirgus ja tuumaohutus
        1. 7.7.1. Sissejuhatus
        2. 7.7.2. Kiirguskaitse ja tuumaohutus rahvusvahelises õiguses
        3. 7.7.3. Kiirguskaitse ja tuumaohutus Euroopa Liidu õiguses
        4. 7.7.4. Kiirguskaitse ja tuumaohutus Eesti õiguses
      14. 7.8. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll
        1. 7.8.1. Sissejuhatus ja kujunemine
        2. 7.8.2. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll rahvusvahelises õiguses
        3. 7.8.3. Saastuse kompleksne vältimine Euroopa Liidu õiguses
        4. 7.8.4. Saastuse kompleksne vältimine Eesti õiguses
          1. 7.8.4.1. Kujunemine
          2. 7.8.4.2. Keskkonnakompleksluba
          3. 7.8.4.3. Parim võimalik tehnika
        6. 7.9. Mets
          1. 7.9.1. Sissejuhatus
          2. 7.9.2. Metsade kaitse rahvusvahelises õiguses
          3. 7.9.3. Metsade kaitse Euroopa Liidu õiguses
          4. 7.9.4. Metsade kaitse ja kasutamise reguleerimine Eesti õiguses
            1. 7.9.4.1. Metsade kaitse ja kasutamise alase normistiku allikad
            2. 7.9.4.2. Metsade kaitse ja kasutamise regulatsioon looduskaitseseaduses
            3. 7.9.4.3. Metsade kasutamise ja kaitse regulatsioon metsaseaduses
          6. 7.10.   Maapõu
            1. 7.10.1. Sissejuhatus
            2. 7.10.2. Maavarade kaevandamisega seotud regulatsioon rahvusvahelises õiguses
            3. 7.10.3. Maapõuega seotud regulatsioon Euroopa Liidu õiguses
            4. 7.10.4. Maapõuega seotud regulatsioon Eesti õiguses
              1. 7.10.4.1. Maavarade kasutamine ja kaitse
              2. 7.10.4.2. Maavaradega seotud majanduslikud küsimused
              3. 7.10.4.3. Kaevandamisõigus ja kaevandamisega kaasnevate mõjude reguleerimine
            6. 7.10.5. Pinnase ja mulla kaitse
    17. BIBLIOGRAAFIA
    18. KASUTATUD ÕIGUSAKTID
    19. KASUTATUD KOHTULAHENDID